II MOODUL: Teadmiste omandamise, edastamise ja vahetamise infrastruktuur ja tehnoloogiad.

2. kodutöö

1. Teadmusjuhtimise põhikomponendid ja infrastruktuur

Teadmusjuhtimine sisaldab kahte olulist komponenti:

· protsessid

· süsteemid

Teadmusjuhtimine sõltub kolmest olulisest komponendist:

· infrastruktuur

· mehhanismid

· tehnoloogiad

Teadmusjuhtimise infrastruktuur sisaldab omakorda 5 peamist komponenti:

· Organisatsioonikultuur

· Organisatsiooni struktuur

· Organisatsiooni informatsiooniline infrastruktuur

· Üldised teadmised

· Füüsiline keskkond

2. Organisatsioonikultuur, organisatsiooni struktuur, organisatsiooni infotehnoloogiline infrastruktuur, üldteadmised, füüsiline keskkond

Organisatsioonikultuur - normide ja väärtuste kogum, mis mõjutavad ja kujundavad organisatsiooni liikmete käitumist, ootusi ja hoiakuid. Suunab liikmeid selles suunas, mida sobib/võib ja mida ei sobi/või konkreetses organisatsioonis teha. Organisatsioonikultuurist sõltub organisatsiooni edukus. Organisatsioonikultuur on oluline komponent, mis toetab või takistab teadmusjuhtimist.

Organisatsiooni struktuur – eesmärkidest lähtuvalt rollid ja juhtimine organisatsioonis. Kes mida teeb, ülesannete delegeerimine jne. Vüimusuhted, alluvus, tööülesanded (ametijuhendid), kohutused, õigused, vastutusalad...

Infotehnoloogiline infrastruktuur – väga oluline teadmusjuhtimise tarbeks organisatsioonis. Andmete töötlus, säilitamine ja kommunikatsiooni tehnoloogiate ja süsteemide kogum (andmebaasid, serverid, arvutid, infokandjad jms) ja kõik protsessid nende töö tagamiseks.

Üldised teadmised - kasutatav terminoloogia ja sõnavaras, teadmusvaldkondade tunnustamine, kognitiivsed mudelid, ühised normid ja väärtused ning samuti individuaalsed teadmiste kogumid.

Füüsiline keskkond – hooned, nende asukoht, kaugus ja disain, töötjate võimalus koosolemiseks, et jagada teadmisi.

3. Teadmusjuhtimise protsessid ja tehnoloogiad:

· teadmiste omandamise protsessid ja süsteemid,

Uute teadmiste saamine läbi sotsialiseerumise ja ülesehitamine olemasolevatele teadmistele süsteemselt.

· teadmiste kogumise protsessid ja süsteemid,

Teadmiste omandamine organisatsiooni sees kui väljaspoolt (konkurendid, konsultandid, tarnijad, kliendid) organisatsiooni kasuks. Tedamiste dokumenteerimine ja suuline jagamine kaastöötjatele.

· teadmiste jagamise protsessid ja süsteemid,

Raamatud, teadustööd, kõned, ettekanded, dialoogid kohvipauside ja lõunasöögi ajal, osalemine liitudes ja ühingutes, mentoriks olemine uuele töötajale

· teadmiste rakendamise protsessid ja süsteemid.

Uued teadmised aitavad teha otsuseid ja täita ülesandedid. Ühe inimese teadmisi saab rakendada teise töötaja suunamiseks, probleemide lahendamisel, millest oleneb teiste töötajate edasine protsess organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks.

4. Teadmusjuhtimise tehnoloogia ja haridustehnoloogia

Haridustehnoloogia teadmusjuhtimine organisatsioonis, mille eesmärk on toetada pädevuste kujunemist haridustehnoloogilise innovatsiooni ja õppiva organisatsiooni printsiipidest lähtuva õppe korraldamiseks. (TLU haridustehnoloogia magistriõppekava)

Organisatsiooni ht teadmusjuhtimine toimub: vajaduste kaardistamine, sobivate koolituste leidmine ja töötajate suunamine/motiveerimine, teadmiste rakenadamine ja jagamine kaastöötajatega individuaalsel nõustamise või sisekoolituse läbiviimisel (teadmiste jagamine ka vabamas vormis nt, e-hommikud kohvitoas jne). Haridustehnoloog viib läbi selle valdkonna teadmusjuhtimise.

5. Teadmiste võrgustikud ja virtuaalsed organisatsioonid

Uued võimalused meeskondadel teadmiste jagamiseks, koostöö tegemiseks tehnoloogilisi vahendeid kasutades aja ja ruumi piiranguteta.

Probleemideks võivad olla aga usaldus otsuste tegemisel, kasutajate rahulolu, teabe üleküllus, kvaliteet, identiteedi kaotus, püsivus ja järjekindlus, privaatsus, vastuolu reaalse maailmaga jne.

Ülesanne 2:

Ei suutnud leida arengukavast ega ka kvaliteedikäsiraamatust mõistet ”teadmusjuhtimine”, kui aga olin sissejuhatuse läbi töötanud, siis teadmusjuhtimiseks on olemas põhikomponendid ja infrastruktuur, toimivad protsessid ja tehnoloogiad.

Oma analüüsi kirjutamiseks võtsin aluseks meie organisatsiooni kvaliteedikäsiraamatu.

· Formuleeritud on kõrgkooli strateegiline eestvedamine, struktuur ja juhtimine (ametikohad, koormused, osakonnad, akadeemiline ja mitteakadeemiline personal, alluvussuhted).

· Põhiväärtused ja eetilised printsiibid (organisatsioonikultuur)

· Arengu- ja tegevuskavad, pikaajalised sihid eeldavad olemasoleva teadmuse kaardistamist ja planeerida uute teadmiste kogumist/jagamist/rakendamist.

...Täna on kõrgkoolil selgelt kaks kriitilist edutegurit – parimad

õppejõud ja motiveeritud (erialakindlad) üliõpilased, kellele ja kellega koos luuakse töökeskkond (oma kõrgkooli maja), mis toetab ühiselt loodavaid väärtusi ja arenguid... /Kvaliteedkäsiraamat/

· Rahvusvahelised suhted, koostöö huvipoolte ja partneritega – teadmiste saamine väljastpoolt organisatsiooni.

· Kvaliteedipoliitika juurutamise kasu koolile ja personalile:

· Personalijuhtimise protsess

• Võimalus kaasata töötajaid arendustöösse

• Võimalus kasutada maksimaalselt personali loovust

• Võimalus määratleda probleemid ja nende lahendused

• Osalemise tagajärjel paraneb töökliima

• Parem koostöö kõigi osapoolte vahel

• Paremad võimalused isiklike omaduste rakendamiseks ja seeläbi laiendada oma

kutseoskusi ning soodustada enda arengut

• Võimalus loovaks tööks

• Võimalus mõjutada oma organisatsiooni arengut

• Saada paremini ja operatiivsemalt teavet organisatsiooni kohta

NB! Kas kutseoskuste laiendamine ja enda arengu soodustamine viitab teadmusjuhtimisele?

(A.R.)

· Personalijuhtimise protsess – uute töötajate juhendamine (mentorlus), nõustamine, täiendkoolitustel osalmine/stažeerimine, välisvahetuses osalmine

· IT ja HT teenuse protsess – e-lahendused, sotsiaalsetes võrgustikes osalemine

Kõrgkoolide akadeemilisel personalil on võimalus programmi Primus raames osaleda väga erinevatel koolitustele. Koolitusi reguleerib programmi koordinaator.