Ülesanne 1
- Teadmusjuhtimise mõiste, sisu ja olemus
Teadmus on teadmiste kogum, mis on saadud inimestel õppimise ja praktika käigus. Organisatsiooni edukaks toimimiseks on valitud inimesed, kes suudavad efektiivselt tegutseda. Teadmusjuhtimise strateegia võimaldab vajalikel teadmistel jõuda õigel ajal neid teadmisi vajavatele inimestele, s.t inimesed suunata täeindkoolitustele ja kasutada neid inimesi organisatsioonis teadmiste ja oskuste jagamisel kolleegidega.Vajalikud on erinevad tehnoloogiad, mille abil toimub teadmiste loomine, jagamine või rakendamine, nt infotehnoloogia.
- Teadmusjuhtimise kontseptsiooni areng ja selle peamised esindajad
Karl Wiigi – teadmusjuhtimise mõiste kasutusele võtja
Peter F. Drucker – uus mõiste “teadmustöötaja”
Hedlund – kogu organisatsiooni teadmiste juhtimine
Harry Scarborough jt – teadmiste loomine, kogumine, jagamine ja kasutamine organisatsiooni õppimise ja tegevuse tõhustamiseks on praktiline tegevus
Roots jt - teadmusjuhtimises on oluline erinevate struktuuriüksuste, indiviidide haaratus nii vertikaalsesses kui horisontaalsesse teadmusvahetuse protsessidesse organisatsioonis.
Ikujiro Nonaka ja Hirotaka Takeuchi – pidevalt uue teadmuse hankimine, liikmetele jagamine organisatsiooni edukaks toimimiseks.Infojuhtimise ja teadmusjuhtimise mõiste eristamine.
Michael Koenig - teadmusjuhtimine on seotud organisatsioonikultuuriga ja selle muutmisega kui info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga.
- Teadmusjuhtimise arenguetapid ja sellele iseloomulikud tunnused
I – rõhk infotehnoloogial. Teadmiste jagamine organisatsioonis intraneti vahendusel
II – märksõnadeks inimene ja õppiv organisatsioon. Kõige paremini toimivad praktika kogukonnad, kes jagavad sarnaseid huve, oskusi ja elukutset.
III – Sisu haldamine ja kiire leidmine: sisuhaldus, metaandmed ja taksonoomiad
IV – organisatsiooniväline informatsioon ja teadmiste olulisus
- Teadmusjuhtimise lähtealused ja seosed teiste teadusvaldkondadega
- Religioon ja filosoofia - teadmiste olemuse ja rolli mõistmiseks
- Psühholoogia - teadmiste rolli inimkäitumises
- Majandusteadused ja sotsiaalteadused - teadmiste rolli ühiskonnas
- Infojuhtimine ja dokumendihaldus, juhtimisteooria, informatsioonilise infrastruktuuri käsitlused, õppimise psühholoogia, epistemoloogia, eetika, jne.
- Infojuhtimisele ja teadmusjuhtimisele iseloomulikud tunnused
| Infojuhtimine | Teadmusjuhtimine |
| Informatsooni haldamine ja juhtimine · Aeg ja koht · Organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks Koostisosad: vajaduse kaardistamine, allikate väljaselgitamine, organiseerimine, säilitamine, arendamine, edastamine | Teadmuse (informatsioon tähendust omavas kontekstis) haldamine ja juhtimine · Aeg ja koht · Organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks Koostisosad: indiviidide ja organisatsiooni vajaduste kaardistamine, allikate väljaselgitamine, organiseerimine, säilitamine, arendamine, edastamine |
- Teadmiste tüpoloogia
Andmed (märgid, sümbolid, faktid, ..) – informatsioon (arusaamine andmetest) – teadmised (tõlgendatud informatsioon) – teadmus (informatsioon tähendust omavas kontekstis)
- Teadmiste hankimise viisid ja allikad
Teadmiste hankimise viisid ja allikad sõltuvad inimese/organisatsiooni vajadustest, ajastust, meediakasutusest.
Teadmiste hankimine sõltub inimesest, kes on oma vajadused kaardistanud lähtuvalt oma vajadustest nt. püsida konkurentsivõimelisena tööturul ja karjääriredelil. Järgmise sammuna toimub otsinguprotsess, kust mida leida on võimalik. Kui suurt aega see nõuab ja millised on eelnevad teadmised, millel ehitada järgmist sammu. Seejärel allikad, kust saab vajaminevad teadmised (hankimise viisid: programmid, tarkvarad, ka täiend- ja tasemekoolitused)
Teadmiste hankimiseks on tänapäeval väga palju allikaid ja väga erineval tasemel sisu. Kõige sellega toimetulemiseks on vaja aega, et otsustada, milline on just see õige (kvaliteet!). Organisatsiooni teadmusjuhtimise seisukohalt on tarvis kindlasti töötajate nõustamist.
Ülesanne 2
- Ponzi, L. and Koenig, M (2002). Knowledge management:
another management fad? Information Research, 8 (1), paper no. 145 [Available at http://InformationR.net/ir/8-1/paper145.html]
Teadmiste juhtimine on selge ja süstemaatiline juhtimine, mis on seotud järgmiste protsessidega: loomine, kogumine, organiseerimine, hajutamine, kasutamine ja rakendamine.
Kas teadmusjuhtimine on üks ja järjekordne juhtimise moehullus?’
Mood ja moehullus – mis on nende kahe mõiste vahe?
Moehullus – kiire hüppeline tõus ja sama kiire langus.
Organisatsioonid, kes tegelevad teadmusjuhtimise kui järjekordse moehullusega, saavutavad kiiresti konkurentsieelise, kuid peale kasusaamist võivad langeda konkurentsist ka sama kiiresti välja.
Teadmusjuhtimise mõistet on kasutatud väga paljudes artiklites. Mida kõrgetasemelisem artikkel, seda suurem arutele mõiste ümber.
Kas pealkirja taga on ka sisu? Kas selle käigus muutub kogu juhtimine organisatsioonis?
Teooria juhtimiseks on organisatsioonidel mitmed võimalused: konsultatsioonifirmad juhtimise spetsialistidele, massimeedia väljaanded, ärikoolid, et levitada uskumusi, et teatud juhtimise võtted seavad esirinda üldise juhtimise arengu.
Teadmiste juhtimine keskendub ka mõistele teadmiste haldamine.
Abrahamson (1991, 1996) ja Abrahamson & Fairchild (1999), bibliomeetriliste tehnika artikkel analüüsib mõiste arengut analüütiliselt kirjanduses avaldatu põhjal.
Juhtimise tehnika meetod - Quality Circles, 1980 ndate alguses andis konkurentsieelise Ameerikal Jaapani ees, kuid 80% meetodi kasutajatest loobusid sellest juba 1987.aastal.
See meetod on kaardistatud bibliomeetrilisest perspektiivist lähtuvalt
This comment has been removed by a blog administrator.
ReplyDelete