III MOODUL: TEADMUSJUHTIMINE JA ÕPPIV NING TEABEKÜLLANE ORGANISATSIOON

Kodutöö 3

Ülesanne 1

1. Õppiva organisatsiooni mõiste, sisu ja olemus

Tänapäeva kiiresti arenevas ühiskonnas on igal organistatsioonil vajadus püsida konkurentsivõimelisena. Seega tuleb pidevalt areneda ja täiustuda, organisatsioon võimaldab ja motiveerib töötajaid pidevalt õppima. Teadmised rakendatakse uute tehnoloogiate kasutusele võtmisel ja levitatakse üle organistasiooni.

2. Õppiva organisatsiooni kontseptsiooni areng ja selle peamised esindajad

Kool kui õppiv organisatsioon. Koolide autonoomiat mõjutavad väliskekkonna mõjutused: värskendamine, praktilise eluga sidumine, õppimisele orienteeritus, huvi tuleviku vastu, üksteiselt õppimine.

Peter Senge – mõiste “õppiv organisatsioon”

Peter Senge, Art Kleiner, Richard Ross, Charlotte Roberts, ja Bryan Smith – näpunäited ja ideed arenevale organisatsioonile.

3. Erinevused õppiva organisatsiooni ja teiste organisatsiooni arendamiskontseptsioonide vahel

· suhtumine muudatustesse ja muutumisse

· arendusmeetodit kasutamise laiem kontekst

· olemasoleva teadmuse tõlgendamisvõime suurendamine ja uue teadmuse loomine

· pidev kahtlemine üldaktsepteeritud toimeviisides

· uus lähenemine organisatsioonile tervikuna

· ühine visioon ja loov õppimine

4. Teadmusjuhtimine õppiva organisatsiooni kontekstis

· Õppiv organisatsioon on võimeline looma ja edasi andma teadmust ning muutma oma käitumist uue teadmuse ja ideede valgusel.

· Olemasoleva teadmuse tõlgendamisvõime suurendamine ja uue teadmuse loomine, teadmusloome.

· Selge missioon ja visioon ja nende toetamine, jagatud juhtimine ja töötajate kaasatus otsustusprotsessidesse, uuendusi toetav kultuur, infovahetus teiste organisatsioonidega, rühmatöö ja koostöö tervikuna.

· Teadmusringlus, erinevate struktuuriüksuste, indiviidide haaratus nii vertikaalsesses kui horisontaalsesse teadmusvahetuse protsessidesse organisatsioonis.

5. Haridustehnoloogia roll õppiva organisatsiooni arendamisel

Haridustehnoloogia roll on tänapäeva digimaailmas üsna suur. Selleks, et organistasioon /töötajad saaksid osaleda sotsiaalvõrgustikes, osaleda reaalajas veebipõhistel konverentsidel, tuleb haridustehnoloogil "hoida kätt", koolitada ja nõustada erinevate tehnoloogiate kasutamisel.

Haridustehnoloogi roll õppivas organisatsioonis - kooldides (eriti kutse-, kõrg- ja ülikoolides) võimaladab "elukestva õppe" raames juurutada e-õpet, mis on üha enam leidnud populaarsust õppijate hulgas, sest nüüdisaegses Eestis peab õppur ka tööl käima, et elamiseks raha teenida. E-õpe loob rohkem võimalusi just täiskasvanud õppijale, kellel on igapäevaelus rohkem rolle.

Selline vajadus loob suurema vastutuse kvaliteetsema e-õppe suhtes, et õppija saaks õppida heade õppematerjalidega, suhelda kaasõppurite ja õppejõuga, esitada erineval moel ülesandeid. Selleks on vaja haridustehnoloogi tuge, nõuatamist ja koolitamist.

II MOODUL: Teadmiste omandamise, edastamise ja vahetamise infrastruktuur ja tehnoloogiad.

2. kodutöö

1. Teadmusjuhtimise põhikomponendid ja infrastruktuur

Teadmusjuhtimine sisaldab kahte olulist komponenti:

· protsessid

· süsteemid

Teadmusjuhtimine sõltub kolmest olulisest komponendist:

· infrastruktuur

· mehhanismid

· tehnoloogiad

Teadmusjuhtimise infrastruktuur sisaldab omakorda 5 peamist komponenti:

· Organisatsioonikultuur

· Organisatsiooni struktuur

· Organisatsiooni informatsiooniline infrastruktuur

· Üldised teadmised

· Füüsiline keskkond

2. Organisatsioonikultuur, organisatsiooni struktuur, organisatsiooni infotehnoloogiline infrastruktuur, üldteadmised, füüsiline keskkond

Organisatsioonikultuur - normide ja väärtuste kogum, mis mõjutavad ja kujundavad organisatsiooni liikmete käitumist, ootusi ja hoiakuid. Suunab liikmeid selles suunas, mida sobib/võib ja mida ei sobi/või konkreetses organisatsioonis teha. Organisatsioonikultuurist sõltub organisatsiooni edukus. Organisatsioonikultuur on oluline komponent, mis toetab või takistab teadmusjuhtimist.

Organisatsiooni struktuur – eesmärkidest lähtuvalt rollid ja juhtimine organisatsioonis. Kes mida teeb, ülesannete delegeerimine jne. Vüimusuhted, alluvus, tööülesanded (ametijuhendid), kohutused, õigused, vastutusalad...

Infotehnoloogiline infrastruktuur – väga oluline teadmusjuhtimise tarbeks organisatsioonis. Andmete töötlus, säilitamine ja kommunikatsiooni tehnoloogiate ja süsteemide kogum (andmebaasid, serverid, arvutid, infokandjad jms) ja kõik protsessid nende töö tagamiseks.

Üldised teadmised - kasutatav terminoloogia ja sõnavaras, teadmusvaldkondade tunnustamine, kognitiivsed mudelid, ühised normid ja väärtused ning samuti individuaalsed teadmiste kogumid.

Füüsiline keskkond – hooned, nende asukoht, kaugus ja disain, töötjate võimalus koosolemiseks, et jagada teadmisi.

3. Teadmusjuhtimise protsessid ja tehnoloogiad:

· teadmiste omandamise protsessid ja süsteemid,

Uute teadmiste saamine läbi sotsialiseerumise ja ülesehitamine olemasolevatele teadmistele süsteemselt.

· teadmiste kogumise protsessid ja süsteemid,

Teadmiste omandamine organisatsiooni sees kui väljaspoolt (konkurendid, konsultandid, tarnijad, kliendid) organisatsiooni kasuks. Tedamiste dokumenteerimine ja suuline jagamine kaastöötjatele.

· teadmiste jagamise protsessid ja süsteemid,

Raamatud, teadustööd, kõned, ettekanded, dialoogid kohvipauside ja lõunasöögi ajal, osalemine liitudes ja ühingutes, mentoriks olemine uuele töötajale

· teadmiste rakendamise protsessid ja süsteemid.

Uued teadmised aitavad teha otsuseid ja täita ülesandedid. Ühe inimese teadmisi saab rakendada teise töötaja suunamiseks, probleemide lahendamisel, millest oleneb teiste töötajate edasine protsess organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks.

4. Teadmusjuhtimise tehnoloogia ja haridustehnoloogia

Haridustehnoloogia teadmusjuhtimine organisatsioonis, mille eesmärk on toetada pädevuste kujunemist haridustehnoloogilise innovatsiooni ja õppiva organisatsiooni printsiipidest lähtuva õppe korraldamiseks. (TLU haridustehnoloogia magistriõppekava)

Organisatsiooni ht teadmusjuhtimine toimub: vajaduste kaardistamine, sobivate koolituste leidmine ja töötajate suunamine/motiveerimine, teadmiste rakenadamine ja jagamine kaastöötajatega individuaalsel nõustamise või sisekoolituse läbiviimisel (teadmiste jagamine ka vabamas vormis nt, e-hommikud kohvitoas jne). Haridustehnoloog viib läbi selle valdkonna teadmusjuhtimise.

5. Teadmiste võrgustikud ja virtuaalsed organisatsioonid

Uued võimalused meeskondadel teadmiste jagamiseks, koostöö tegemiseks tehnoloogilisi vahendeid kasutades aja ja ruumi piiranguteta.

Probleemideks võivad olla aga usaldus otsuste tegemisel, kasutajate rahulolu, teabe üleküllus, kvaliteet, identiteedi kaotus, püsivus ja järjekindlus, privaatsus, vastuolu reaalse maailmaga jne.

Ülesanne 2:

Ei suutnud leida arengukavast ega ka kvaliteedikäsiraamatust mõistet ”teadmusjuhtimine”, kui aga olin sissejuhatuse läbi töötanud, siis teadmusjuhtimiseks on olemas põhikomponendid ja infrastruktuur, toimivad protsessid ja tehnoloogiad.

Oma analüüsi kirjutamiseks võtsin aluseks meie organisatsiooni kvaliteedikäsiraamatu.

· Formuleeritud on kõrgkooli strateegiline eestvedamine, struktuur ja juhtimine (ametikohad, koormused, osakonnad, akadeemiline ja mitteakadeemiline personal, alluvussuhted).

· Põhiväärtused ja eetilised printsiibid (organisatsioonikultuur)

· Arengu- ja tegevuskavad, pikaajalised sihid eeldavad olemasoleva teadmuse kaardistamist ja planeerida uute teadmiste kogumist/jagamist/rakendamist.

...Täna on kõrgkoolil selgelt kaks kriitilist edutegurit – parimad

õppejõud ja motiveeritud (erialakindlad) üliõpilased, kellele ja kellega koos luuakse töökeskkond (oma kõrgkooli maja), mis toetab ühiselt loodavaid väärtusi ja arenguid... /Kvaliteedkäsiraamat/

· Rahvusvahelised suhted, koostöö huvipoolte ja partneritega – teadmiste saamine väljastpoolt organisatsiooni.

· Kvaliteedipoliitika juurutamise kasu koolile ja personalile:

· Personalijuhtimise protsess

• Võimalus kaasata töötajaid arendustöösse

• Võimalus kasutada maksimaalselt personali loovust

• Võimalus määratleda probleemid ja nende lahendused

• Osalemise tagajärjel paraneb töökliima

• Parem koostöö kõigi osapoolte vahel

• Paremad võimalused isiklike omaduste rakendamiseks ja seeläbi laiendada oma

kutseoskusi ning soodustada enda arengut

• Võimalus loovaks tööks

• Võimalus mõjutada oma organisatsiooni arengut

• Saada paremini ja operatiivsemalt teavet organisatsiooni kohta

NB! Kas kutseoskuste laiendamine ja enda arengu soodustamine viitab teadmusjuhtimisele?

(A.R.)

· Personalijuhtimise protsess – uute töötajate juhendamine (mentorlus), nõustamine, täiendkoolitustel osalmine/stažeerimine, välisvahetuses osalmine

· IT ja HT teenuse protsess – e-lahendused, sotsiaalsetes võrgustikes osalemine

Kõrgkoolide akadeemilisel personalil on võimalus programmi Primus raames osaleda väga erinevatel koolitustele. Koolitusi reguleerib programmi koordinaator.

I MOODUL: Teadmusjuhtimise mõiste, sisu, olemus

1. kodutöö

Ülesanne 1

1. Teadmusjuhtimise mõiste, sisu ja olemus

Teadmus on teadmiste kogum, mis on saadud inimestel õppimise ja praktika käigus. Organisatsiooni edukaks toimimiseks on valitud inimesed, kes suudavad efektiivselt tegutseda. Teadmusjuhtimise strateegia võimaldab vajalikel teadmistel jõuda õigel ajal neid teadmisi vajavatele inimestele, s.t inimesed suunata täeindkoolitustele ja kasutada neid inimesi organisatsioonis teadmiste ja oskuste jagamisel kolleegidega.Vajalikud on erinevad tehnoloogiad, mille abil toimub teadmiste loomine, jagamine või rakendamine, nt infotehnoloogia.

2. Teadmusjuhtimise kontseptsiooni areng ja selle peamised esindajad

Karl Wiigi – teadmusjuhtimise mõiste kasutusele võtja

Peter F. Drucker – uus mõiste “teadmustöötaja”

Hedlund – kogu organisatsiooni teadmiste juhtimine

Harry Scarborough jt – teadmiste loomine, kogumine, jagamine ja kasutamine organisatsiooni õppimise ja tegevuse tõhustamiseks on praktiline tegevus

Roots jt - teadmusjuhtimises on oluline erinevate struktuuriüksuste, indiviidide haaratus nii vertikaalsesses kui horisontaalsesse teadmusvahetuse protsessidesse organisatsioonis.

Ikujiro Nonaka ja Hirotaka Takeuchi – pidevalt uue teadmuse hankimine, liikmetele jagamine organisatsiooni edukaks toimimiseks.Infojuhtimise ja teadmusjuhtimise mõiste eristamine.

Michael Koenig - teadmusjuhtimine on seotud organisatsioonikultuuriga ja selle muutmisega kui info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga.

3. Teadmusjuhtimise arenguetapid ja sellele iseloomulikud tunnused

I – rõhk infotehnoloogial. Teadmiste jagamine organisatsioonis intraneti vahendusel

II – märksõnadeks inimene ja õppiv organisatsioon. Kõige paremini toimivad praktika kogukonnad, kes jagavad sarnaseid huve, oskusi ja elukutset.

III – Sisu haldamine ja kiire leidmine: sisuhaldus, metaandmed ja taksonoomiad

IV – organisatsiooniväline informatsioon ja teadmiste olulisus

4. Teadmusjuhtimise lähtealused ja seosed teiste teadusvaldkondadega

• Religioon ja filosoofia - teadmiste olemuse ja rolli mõistmiseks
• Psühholoogia - teadmiste rolli inimkäitumises
• Majandusteadused ja sotsiaalteadused - teadmiste rolli ühiskonnas
• Infojuhtimine ja dokumendihaldus, juhtimisteooria, informatsioonilise infrastruktuuri käsitlused, õppimise psühholoogia, epistemoloogia, eetika, jne.

5. Infojuhtimisele ja teadmusjuhtimisele iseloomulikud tunnused

Infojuhtimine	Teadmusjuhtimine
Informatsooni haldamine ja juhtimine · Aeg ja koht · Organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks Koostisosad: vajaduse kaardistamine, allikate väljaselgitamine, organiseerimine, säilitamine, arendamine, edastamine	Teadmuse (informatsioon tähendust omavas kontekstis) haldamine ja juhtimine · Aeg ja koht · Organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks Koostisosad: indiviidide ja organisatsiooni vajaduste kaardistamine, allikate väljaselgitamine, organiseerimine, säilitamine, arendamine, edastamine

6. Teadmiste tüpoloogia

Andmed (märgid, sümbolid, faktid, ..) – informatsioon (arusaamine andmetest) – teadmised (tõlgendatud informatsioon) – teadmus (informatsioon tähendust omavas kontekstis)

7. Teadmiste hankimise viisid ja allikad

Teadmiste hankimise viisid ja allikad sõltuvad inimese/organisatsiooni vajadustest, ajastust, meediakasutusest.

Teadmiste hankimine sõltub inimesest, kes on oma vajadused kaardistanud lähtuvalt oma vajadustest nt. püsida konkurentsivõimelisena tööturul ja karjääriredelil. Järgmise sammuna toimub otsinguprotsess, kust mida leida on võimalik. Kui suurt aega see nõuab ja millised on eelnevad teadmised, millel ehitada järgmist sammu. Seejärel allikad, kust saab vajaminevad teadmised (hankimise viisid: programmid, tarkvarad, ka täiend- ja tasemekoolitused)

Teadmiste hankimiseks on tänapäeval väga palju allikaid ja väga erineval tasemel sisu. Kõige sellega toimetulemiseks on vaja aega, et otsustada, milline on just see õige (kvaliteet!). Organisatsiooni teadmusjuhtimise seisukohalt on tarvis kindlasti töötajate nõustamist.

Ülesanne 2

• Ponzi, L. and Koenig, M (2002). Knowledge management:
  another management fad? Information Research, 8 (1), paper no. 145 [Available at http://InformationR.net/ir/8-1/paper145.html]

Teadmiste juhtimine on selge ja süstemaatiline juhtimine, mis on seotud järgmiste protsessidega: loomine, kogumine, organiseerimine, hajutamine, kasutamine ja rakendamine.

Kas teadmusjuhtimine on üks ja järjekordne juhtimise moehullus?’

Mood ja moehullus – mis on nende kahe mõiste vahe?

Moehullus – kiire hüppeline tõus ja sama kiire langus.

Organisatsioonid, kes tegelevad teadmusjuhtimise kui järjekordse moehullusega, saavutavad kiiresti konkurentsieelise, kuid peale kasusaamist võivad langeda konkurentsist ka sama kiiresti välja.

Teadmusjuhtimise mõistet on kasutatud väga paljudes artiklites. Mida kõrgetasemelisem artikkel, seda suurem arutele mõiste ümber.

Kas pealkirja taga on ka sisu? Kas selle käigus muutub kogu juhtimine organisatsioonis?

Teooria juhtimiseks on organisatsioonidel mitmed võimalused: konsultatsioonifirmad juhtimise spetsialistidele, massimeedia väljaanded, ärikoolid, et levitada uskumusi, et teatud juhtimise võtted seavad esirinda üldise juhtimise arengu.

Teadmiste juhtimine keskendub ka mõistele teadmiste haldamine.

Abrahamson (1991, 1996) ja Abrahamson & Fairchild (1999), bibliomeetriliste tehnika artikkel analüüsib mõiste arengut analüütiliselt kirjanduses avaldatu põhjal.

Juhtimise tehnika meetod - Quality Circles, 1980 ndate alguses andis konkurentsieelise Ameerikal Jaapani ees, kuid 80% meetodi kasutajatest loobusid sellest juba 1987.aastal.

See meetod on kaardistatud bibliomeetrilisest perspektiivist lähtuvalt